Otse põhisisu juurde

Olen õnnelikult kohal!

Hei-hei!


Eile õhtul kell 17. 30 jõudsime me lõpuks Hispaania pinnale. Meile tulid vastu kaks vastuvõtva organisatsiooni esindajat ning me läksime lähedalolevasse kohvikusse ja rääkisime veidi juttu. Nemad rääkisid meiega kohe hispaania keeles ja kuna ma sain osadest asjadest aru, mida nad küsisid ja millele ma ka midagi siis vastasin, eeldasid nad kohe mult piisavat hispaania keele oskust, et veidi pikemat vestlust pidada. Olin natuke hädas, kuid sain hakkama. Me ootasime ära veel kaks vahetusõpilast, kes saabusid Itaaliast ja siis panime oma 100 asja autosse ning meid viidi peredesse. Aaa, ja siinkohal peaksin teile mainima ühte pisikest asja, et ma sain siiski kohe oma õige pere juurde tulla (sain selle info alles lennujaamas ja ma olin sellepärast teve päeva pabistanud). Nad olid saanud testid teha ning kõik olid negatiivsed ja seega oleks võinud minu taumeerimine tegelikult ära jääda. 😉


Ma siis tutvustan teile, kes te veel ei tea, oma peret ka. Mul on hostema Ione, kes on tegelikult sündinud ja kasvanud Brasiilias, elanud 40 aastat Argentiinas ning nüüd maandunud Hispaaniasse. Hostisa Alan on aga inglane ning ta ei räägi väga hästi hispaania keelt ja nagu ta ise ütleb, siis ta räägib spanglishi. Lisaks on veel kaks vanemat õde Laura ja Yasmin, kes ei ela kodus, kuid elavad lähedal ning tegelikult ka vend, kes elab Argentiinas. Laura kohta ma väga palju ei tea, nägin teda täna ainult korraks, kuid tema 6-aastane tütar Victoria elab oma vanaema Ione juures (ta on ka tema ametlik eestkostja). Yasminiga ma kohtusin kõige esimesena, tema tegustseb meie vastuvõtvas organisatsioonis EDUQuality Hispaania ning tema tõi mu ka koju. 

Minu hostvanemad

Seega mul ei ole päris traditsiooniline hispaania perekond, kuid ongi huvitavam. Ma kuulen kodus päris palju erinevaid keeli, Ione räägib Victoriaga ja ka oma tütardega portugali keeles, Alan räägib inglise keeles palju ning Yasmin räägib Argentiina hispaania keelt (kuna tema on sündidnud ja kasvanud Argentiinas) ehk siis hääldus on paljudel sõnadel päris teistsugune võrreldes tavalise Hispaania hispaania keelega. 
Täna hommikul vaatasime Victoriaga multikaid ja käisime basseinis ujumas. Ma elan kortermajas, kuid pean mainima, et see pole selline tavaline paneelikas nagu meil Eestis igal pool, vaid see on ilusat valget värvi, paljude rõdude ja ilusa suure sisehooviga, kus siis asub ka bassein. Minu jaoks on ilm siin väga soe, praegu on 23 kraadija päike paistab, täpselt nagu üks umbes kolmest eesti kõige ilusamast suveilmast. Võtsin natukene päikest ka ja sain juba õrnad randid. 
See, et elan kortermajas on tegelikult päris tore, kuna näiteks kui käisime hommikul basseini ääres, siis seal oli veel päris palju teisi lapsi. Ühed lapsed olid pärit Prantsusmaalt ja teised olid hispaanlased, kuid rääkisid ka portugali keelt, lisaks oskasid nad kõik ka natukene inglise keelt, seega sain ka nendega natuke rääkida (midagi hispaania keeles ja midagi inglise keeles). Lapsed oli kõik Victoria suured sõbrad ja seega ujusime ja mängisime koos. Me mängisime näiteks tingotangot, see oli põhimõtteliselt nagu kuum kartul, kuid oli siiski veidi erinev.
Õhtupoole käisime mina, Victoria, Ione ja tema sõbranna niisama jalutamas. See sõbranna elab samas majas kus meiegi ja ta on tegelikult sakslane, kuid on elanud aastaid Venezuelas ning tal on ka praegu seal majapidamine. Ta räägib lisaks hispaania keelele ka head inglise keelt ning ta üritas minuga ka saksakeeles midagi rääkida peale seda kui ütlesin, et olen kaks aastat koolis saksa keelt õppinud, aga no see oli üsnagi mõttetu üritus, sest ma sain umbes kahest sõnast aru. 
Mulle hakkab varsti juba tunduma, et ma ei kohtagi siin vist ühtegi tavalist hispaanlast. 😂
Panen siis lõppu mõne pildi, mis ma jalutuskäigul tegin. 

See on mu kodutänav ja muide tänava nimi 
on Portugali.
























Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Universum saatis mulle "jõulukingituse"!

Buenas!   Nimelt varastati mul 23. detsembril ära käekott koos rahakoti ja kõige muuga. Me istusime Estepankaga (vahetusõpilane Tšehhist) restorani väliterrassil ja mingi hetk tuli meie juurde üks vanem mees ja pakkus jälle mingeid asju müüa. Mu kott oli mu kõrval tooli peal ja tool laua all. Ma ei osanud midagi kahtlustada, sest siin on nii tavaline, et käiakse ja pakutakse kas mingeid asju või loteriipileteid vms müüa. Seega ma ei teinud sellest suuremat numbrit. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see mees oli kuidagi kaua küll meie laua kohal ja eks ta siis sel ajal mu koti võttiski. Ma ei pannud seda kohe tähele ka, sest mul polnud midagi kotist vaja vahepeal. Märkasin, et kotti pole alles siis, kui tahtsime maksma hakata. Sel hetkel oli paanika päris suur. Mul olid ju dokumendid, pangakaart ja kõik muud asjad rahakotis ja lisaks veel 40 eurot sularaha ka. Jumal tänatud, et mul on väikestviisi "nutisõltuvus" ja mu telefon oli laua peal. Oleks see ka veel kotis olnud, oleks i...

Seiklesin natuke

Buenas!  Eile hommikul kirjutas mulle Siina-Liisa. Tema on see soome vahetusõpilane, kellega oleksime pidanud ka Helsingis kohtuma ja koos Hispaaniasse tulema, kuid meie lend Helsingisse tühistati ja meie marsruut muutus. Tema elab Málaga linnas/keskuses. Ta kirjutas, et tal on igav ning, et ei tunne veel kedagi ja tahaks kangesti midagi teha. Eks minul ole sama seis, seega vastasin talle, et väga hea mõte ja me leppisimegi kokku, et kohtume Málagas.  Hommikul ennem käisime hostperega poes ja pärast seda viisid nad mu Fuengirolasse, kust ma läksin rongi peale, et Málagasse sõita (u 35 min). Hostema aitas mul pileti osta ja saatis mu väravateni, kust pidin läbi minema, et alla platvormile jõuda. Jõudsin siis mingile platvormile, aga mul polnud aimugi, kas ma olen üldse õigel pool, teadmata isegi, mis kell rong läheb. Loomulikult polnud ka ühtegi inimest, kellelt küsida. Õnneks veidi hiljem tuli üks naine ja ma sain temalt küsida. Inglise keelt ta ei osanud seega pidin kuidagi o...

Ma sain lõpuks kooli!

 Eile saabus lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain siin esimest korda kooli minna. Üleeile õhtul ütles Juna, et kuule homme lähed siis kooli. Ma olin päris üllatunud, et niimoodi kohe, aga mul oli siiski väga hea meel. Eile hommikul tõusin üle pika aja kell 7.00, olen ju umbes kuu aega niisama olnud. Ärkamine polnud aga raske, sest kõik oli ju uus ja huvitav. Tunnid algavad mul igapäev 8.20 ja enamasti lõppevad 13.50, kahel päeval 14.50. Vahetunde nagu meil Eestis on, ei ole. Peale teist tundi on ainult 30 min söögipaus. Õpilased on siin koguaeg samas klassis (va. arvutitunnis) ja hoopis õpetajad vahetavad klasse.  Oi ja ma pean teile siia ühe pildi ka panema oma kooliteest, ilusamat kooliteed ei oskakski soovida. Kool on kodule päris lähedal, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel.  Kell 8.08 Eile oli mul 5 tundi. Esimene oli kohe arvutiõpetus. Mulle üldse ei meeldi arvutiõpetus, kui see mul Eestis kümnendas klassis läbi sai, siis ma olin ikka väga väga õnnelik. Ja nüü...