Otse põhisisu juurde

Universum saatis mulle "jõulukingituse"!

Buenas! 

 Nimelt varastati mul 23. detsembril ära käekott koos rahakoti ja kõige muuga. Me istusime Estepankaga (vahetusõpilane Tšehhist) restorani väliterrassil ja mingi hetk tuli meie juurde üks vanem mees ja pakkus jälle mingeid asju müüa. Mu kott oli mu kõrval tooli peal ja tool laua all. Ma ei osanud midagi kahtlustada, sest siin on nii tavaline, et käiakse ja pakutakse kas mingeid asju või loteriipileteid vms müüa. Seega ma ei teinud sellest suuremat numbrit. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see mees oli kuidagi kaua küll meie laua kohal ja eks ta siis sel ajal mu koti võttiski. Ma ei pannud seda kohe tähele ka, sest mul polnud midagi kotist vaja vahepeal. Märkasin, et kotti pole alles siis, kui tahtsime maksma hakata. Sel hetkel oli paanika päris suur. Mul olid ju dokumendid, pangakaart ja kõik muud asjad rahakotis ja lisaks veel 40 eurot sularaha ka. Jumal tänatud, et mul on väikestviisi "nutisõltuvus" ja mu telefon oli laua peal. Oleks see ka veel kotis olnud, oleks ikka väga suur jama olnud. Mul on kotist ja rahakotist kahju, mulle nii meeldisid need ja koti ma just ostsin uue alles. 😔
Meil oli tore ja abivalmis teenindaja, ta vaatas kohe üle turvakaamera lindistuse, aga no ilmselgelt sealt nägu näha ei olnud ja ega selle näoga ka midagi teha poleks olnud. 
 Helistasin oma siinsele koordinaatorile ja ta ütles, et mul oleks mõistlik ikkagi avaldus politseisse teha.
See oli aga juba omaette kogemus. Kõigepealt läksime koos Lucyga kõige lähimasse jaoskonda, aga see oli  policía local ehk siis kohalik politsei nö, nemad midagi teha ei saanud ja sealt saadeti meid edasi policía nacional jaoskonda, mis on siis nagu kõige kõrgem nendest kõigist (guadia civil, policía local ja policía nacional),
Sellise ukse taga ma siis ootasin

Jõudsime koheale, ootasime natuke aega ja siis kutsuti meid sisse, Lucy saadeti kohe ära ja ma pidin ise hakkama seletama seal. Mainin muidugi ka sellise väikese asja, et ega inglise keelt keegi seal ju ilmselgelt ei rääkinud. Ma küsisin kas ma võiksin sõbrale helistada , kes räägib nii inglise kui ka hispaania keelt, et ta saaks tõlkida mulle neid asju, aga mulle öeldi ei. Alguses proovisin kuidagi oma hispaania keelega hakkama saada ja no eks ma midagi ikka sain aru ka aga mitte nüüd üleliia palju. Seega me lihtsalt kasutasime google translate'i , ega see ka eriti edukas polnud, aga midagi saime räägitud. 
Ühesõnaga see politseinik pani asjad kirja, mis seal kotis oli ja oligi kõik. Panin umbes 10 lehele allkirjad, enne seda mult muidugi küsiti, et kas ma soovin neid lugeda, ma siis ikka lugesin, aga no aru ei saanud eriti. Eks see käik ju mõttetu oli, sest ega nad ju mulle neid asju tagasi ei too ja seda meest otsima ei hakka. Ilmselgelt polnud ma sel päeval ei esimene ega ka viimane, kellelt midagi niimoodi ära varastati. Aga noh võib ju loota, et see mees võttis lihtsalt raha ära ja viskas mu koti kuskile prügikasti ja keegi ehk leiab dokumendid ning viib politseisse vms, aga olgem ausad, et ka see võimalus on imepisike. Ma ei ela ju praegu väikelinnas nagu Kuressaare, vaid ikka oluliselt suuremas linnas. 
Polnud just parim üllatus enne jõule, aga olen jälle kogemuse võrra rikkam. Õnneks olid need lihtsalt asjad. 

P.S jõulupostitus on ka valmimisel. 

Ilusat vana-aasta lõppu kõigile!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Seiklesin natuke

Buenas!  Eile hommikul kirjutas mulle Siina-Liisa. Tema on see soome vahetusõpilane, kellega oleksime pidanud ka Helsingis kohtuma ja koos Hispaaniasse tulema, kuid meie lend Helsingisse tühistati ja meie marsruut muutus. Tema elab Málaga linnas/keskuses. Ta kirjutas, et tal on igav ning, et ei tunne veel kedagi ja tahaks kangesti midagi teha. Eks minul ole sama seis, seega vastasin talle, et väga hea mõte ja me leppisimegi kokku, et kohtume Málagas.  Hommikul ennem käisime hostperega poes ja pärast seda viisid nad mu Fuengirolasse, kust ma läksin rongi peale, et Málagasse sõita (u 35 min). Hostema aitas mul pileti osta ja saatis mu väravateni, kust pidin läbi minema, et alla platvormile jõuda. Jõudsin siis mingile platvormile, aga mul polnud aimugi, kas ma olen üldse õigel pool, teadmata isegi, mis kell rong läheb. Loomulikult polnud ka ühtegi inimest, kellelt küsida. Õnneks veidi hiljem tuli üks naine ja ma sain temalt küsida. Inglise keelt ta ei osanud seega pidin kuidagi o...

Ma sain lõpuks kooli!

 Eile saabus lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain siin esimest korda kooli minna. Üleeile õhtul ütles Juna, et kuule homme lähed siis kooli. Ma olin päris üllatunud, et niimoodi kohe, aga mul oli siiski väga hea meel. Eile hommikul tõusin üle pika aja kell 7.00, olen ju umbes kuu aega niisama olnud. Ärkamine polnud aga raske, sest kõik oli ju uus ja huvitav. Tunnid algavad mul igapäev 8.20 ja enamasti lõppevad 13.50, kahel päeval 14.50. Vahetunde nagu meil Eestis on, ei ole. Peale teist tundi on ainult 30 min söögipaus. Õpilased on siin koguaeg samas klassis (va. arvutitunnis) ja hoopis õpetajad vahetavad klasse.  Oi ja ma pean teile siia ühe pildi ka panema oma kooliteest, ilusamat kooliteed ei oskakski soovida. Kool on kodule päris lähedal, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel.  Kell 8.08 Eile oli mul 5 tundi. Esimene oli kohe arvutiõpetus. Mulle üldse ei meeldi arvutiõpetus, kui see mul Eestis kümnendas klassis läbi sai, siis ma olin ikka väga väga õnnelik. Ja nüü...