Seiklesin natuke

Buenas! 

Eile hommikul kirjutas mulle Siina-Liisa. Tema on see soome vahetusõpilane, kellega oleksime pidanud ka Helsingis kohtuma ja koos Hispaaniasse tulema, kuid meie lend Helsingisse tühistati ja meie marsruut muutus. Tema elab Málaga linnas/keskuses. Ta kirjutas, et tal on igav ning, et ei tunne veel kedagi ja tahaks kangesti midagi teha. Eks minul ole sama seis, seega vastasin talle, et väga hea mõte ja me leppisimegi kokku, et kohtume Málagas. 

Hommikul ennem käisime hostperega poes ja pärast seda viisid nad mu Fuengirolasse, kust ma läksin rongi peale, et Málagasse sõita (u 35 min). Hostema aitas mul pileti osta ja saatis mu väravateni, kust pidin läbi minema, et alla platvormile jõuda. Jõudsin siis mingile platvormile, aga mul polnud aimugi, kas ma olen üldse õigel pool, teadmata isegi, mis kell rong läheb. Loomulikult polnud ka ühtegi inimest, kellelt küsida. Õnneks veidi hiljem tuli üks naine ja ma sain temalt küsida. Inglise keelt ta ei osanud seega pidin kuidagi oma üsnagi olematu hispaania keelega hakkama saama, aga ta sai aru ja ma sain ka vastuse, et olen täitsa õiges kohas. Too naine oli väga sõbralik, me ootasime koos ja kui rong tuli, siis ta kutsus mu enda juurde istuma. Minu peatuse ütles mulle veel, et see on nüüd see õige peatus, kus ma maha pinema pean.

Málagasse jõudes Siina-Liisa juba ootas ming ja me läksime kõigepealt toidupoodi ning seejärel võtsime suuna Catedral de Málaga poole. Seda otsides leidsime palju ilusaid väikseid tänavaid ja veidi oli tunne nagu oleksin Veneetsias.

Catedral de Málaga 
(Mul polnud võimalik kaugemalt pilti teha, teine maja tuli vastu.)

Keegi ei näinud, et ma korraks maski ära võtsin😛.

Edasi jalutasime niisama ja rääkisime juttu. Suhtlesime ilmselgelt inglise keeles, sest hispaania keel pole arusaadavalt veel piisaval tasemel. Ja isegi mina, kes ma pole just kõige parem inglise keeles, sain oma jutud räägitud ja tema sai minust aru ka. Kõik ei olegi veel kadunud.😉 Mingi hetk otsustasime sööma minna, kuid enamus kohad olid kinni. Võttis natuke aega, et aru saada, et on siesta aeg. Mingisuguse koha me siiski leidsime ja saime kõhud täis. 

Kuna selleks, et tagasi koju jõuda pidin ma sõitma rongiga Málagast Fuengirolasse ja sealt edasi bussiga Mijasesse, kuhu üks buss väljus 17.40 ja teine alles 20.00, siis oli juba suhteliselt kiire ja võimalus üsna väike, et õigeks ajaks bussi peale jõuan, kuid ma otsustasin siiski proovida, sest tahtsin ikkagi varem koju jõuda. Nii me siis põhimõtteliselt jooksime rongijaama poole. Ja nagu sellistel hetkedel ikka, me eksisime ära. Nimelt rongijaamas on kaubanduskeskus ja ka selle kõrval kohe u 100m on teine ostukeskus. Kuna me tulime teiselt poolt, kui varem, siis loomulikult me läksime sinna tavalisse ostukeskusesse (paljud poed oli seal ka samad, see ajas veelgi rohkem segadusse) ja otsisme tükk aega, kuidas sinna alla rongijaama saaks. Lõpuks küsisime ühest söögikohast, aga inglise keelt ei osatud ka seal, seega me läksime lihtsalt välja. Kui me välja jõudsime, siis sain kohe aru, kus me oleme ja jooksime kiiresti rongijaama. Mina läksin alla oma platvormile ja Siin-Liisa läks tagasi koju. 

Läksin läbi väravate ja valideerisin oma pileti. Jõudsin alla ja sain aru, et no ma ikka päris kindlasti ei jõua  enam 17.40 bussi peale, sest  kell oli 17.10 ning ma olin alles Málagas ja selleks, et Fuengirolasse jõuda kulub 35 min. Kirjutasin, siis hostemale, et ma tulen hiljem. Teadsin, et ka Mariell tuleb perega Málagasse ja helistasin talle, ning me saime kokku, et mu ootamine nii igav ei oleks. 

Piletisüsteem on siin nii, et ostad edasi-tagasi pileti (Fuengirola-Málaga maksis 7.20 nt) ja selle sama pileti pead alles hoidma kuni selle hetkeni, kui oled lõpuks jõudnud oma viimasesse sihtkohta.  Sellel on siis nagu 2 valideerimis korda. Läksin, siis teisele katsele jõuda koju ja masin ütleb, et minu kõik valideerimiskorrad on valideeritud. Siis sain aru, et olin ju ennem oma tagasisõidupileti valideerinud, kui tahtsin rongile minna aga nägin, et ikkagi ei jõua ja tulin ülesse tagasi. Seega tagasisõidu pileti raha läks raisku. Ostsin siis kähku uue pileti ja kõik oli jälle korras. 

Jõudsin õigeks ajaks ilusti rongiga Fuengirolasse ja bussini oli veel aega (nüüd varusin ju rohkem aega😉). Istusin pingil ja ootasin oma kollast bussikest, millega lõpuks koju jõuda. Järsku ilmus välja hostema Ione ja ütles, et tule nüüd ruttu auto peale. Ma olin päris üllatunud, sest ennem kui pakkusin, et tulen suvalise rongiga Fuengirolasse ja ehk saab keegi mulle sinna järgi tulla, siis ta ütles, et Mike (hostisa) ei saa sõita, kuna oli veini joonud ja temal pole lube. Istusin siis kähku koos Ionega autosse ja ta tuvustas mulle meie naabrimeest, kellega koos ta mulle järgi tuli. Kuna see buss, millega ma oleks pidanud minema, oleks läinud alguses kodust mööda ja siis suure ringi teinud ning alles siis kodu juures peatuse teinud, siis ta mõtles, et satun ehk liigselt segadusse ja hakkas muretsema. Nii ta siis palus naabrimeest ja nad tulid mulle Fuengirolasse järgi. 

Mulle aina rohkem ja rohkem tundub, et ma siin ikka päris hispaanlasi ei kohta. 😃 See naabrimees on tegelikult hoopis prantslane, tal on siin korter ja nad käivad perega siin tihti puhkamas. 

Igatahes ma jõudsin kenasti koju ja õppisin esimesest iseseisvast linnaskäigust nii mõndagi. 

Jõuan lõpuks ka tänasesse päeva. Täna oli meil esimene hispaania keele online tund  Zoomi vahendusel ja koos kõigi teiste ASSE vahetusõpilastega, kes sel õppeaastal siin Hispaanias on. Tund algas kell 15.00 ja kestis tervelt kolm tundi, seega lõppes alles kell 18.00. Üsnagi väsitav.

 

Aa ja hommikul õppisin natuke koos Victoriaga kuna tema klass on praegu koduõppel. 

Pidime täna veel uuesti Fuengirolasse minema, aga kuna mu hispaania keele tund kestis oodatust kauem, siis me lähme hoopis homme.  (Fuengirola ja Mijas, kus mina elan, on kaks pisikest kõrvutiasuvat linna)

Siia lõppu väike pilt minu kodukontorist 😉