Otse põhisisu juurde

Avastasin Fuengirolat!

 Hola-hola! 


Täna oli päris tegus päev. Hommikul läksime kohe Fuengirolasse, käisime perega turul puuvilju ostmas. Siin on nii palju erineivaid puuvilju, et võtab silme eest kirjuks. Hinnad on võrreldes Eestiga tublisti väiksemad. Isegi kui võrrelda hindu siinsete supermarketite ja turu vahel, on turul hinnad ikka märgatavalt madalamad. Näiteks ostsin eile poest kaks apelsini ja mul läks umbes 2.16 eurot, turul oleksin täna saanud aga 5kg apelsine 3.20 eest.  Mind üllatas väga näiteks granaatõuna hind, üks kg maksis ainult 1 euro. Ja välja näevad kõik puuviljad väga head. Praegu on näiteks mango hooaeg ja oi kui head mahlased need siin on, eestis müüdavate mangodega neid võrrelda oleks suur patt. 

Nagu pildilt näha, siis mida rohkem ostad, seda odavam on. 

Pärast, seda kui puuviljavarud olid täiendatud, sain ma kokku Olgaga. Olga on mu hostema tuttav kirikust ja ma kohtusin temaga täna esimest korda. Siinkohal pean etteruttavalt  mainima, et jätkuvalt kohtan ma siin inimesi, kes on pärit igalt poolt mujalt kui Hispaaniast.  Nimelt Olga on ukrainlanna, kuid ta elab ja töötab siin juba kaheksa aastat. 
Esialgu me jalutasme niisama mööda rannaäärt ja nautisime päikest. Veidi aja pärast otsustasime sööma minna. Kõndisime natuke ning astusime ühte chiringuitosse sisse. Chiringuitod on väikesed armsad söögikohakesed, mis asuvad täiesti ranna ääres, liiva peal, kuid need ei ole nagu mingid putkad vaid tavalised söögikohad ja kõigele lisaks ju veel merevaatega. Olga vaatas menüüd ja ütles, et see koht on kallis. Ta ei öelnud seda sellepärast, et see oleks tõesti üle mõistuse kallis olnud, vaid sellepärast, et mida kaugemale keskusest minna, seda odavamaks söögikohad lähevad, kuid toit on ikka tasemel. Seega me kõndisime natuke edasi ja leidsimegi sobiva chiringuito nimega Botavara. Hinnad olid seal täpselt poole väiksemad. Võtsime kahepeale plato Malagueño (vms, ma ei mäleta täpset nime). Igatahes võtsime just selle, sest seal oli parlju erinevaid asju, mida saaksin proovida. Erinevate asjade nimesid ma täpselt ei mäleta ja ma ei tea neid ka eesti keeles. Küllaga olid kõik asjad väga head, mulle tõesti maitsesid kõik asjad. Eriti head oli kalmaarirõngad ja mini kaheksajalad. Ma polnud ühtegi neid asjadest varem söönud, kuid nüüd saan öelda, et olen ja mu esimene kogemus oli väga hea. 



Kui kõhud oli täis jalutasime Castillo Sohaili juurde ja uudistasime veidi slle ümbruses ringi. See kindlus on ehitutatud moslemite poolt, täpsemalt Abd-ar-Rahmani poolt 956 aastal pKr. Suvehooajal toimub seal palju erinevaid kontserte. Eelmisel aastal andis seal nt kontserdi Jennifer Lopez ja üleelmisel aastal Ricky Martin. Saime ka kindlusesse sisse minna ja müüridel jalutada. Vaade kindluse müüridelt oli imeilus.



Seejärel oli aga aeg kodu poole astuma hakata. Käisime läbi ühest toidupoest ja jalutasime siis bussijaama.  Olga läks koju ja mina jäin bussi ootama. Minu armas kollane bussike tuli peagi ja ma sain ilusti hispaania keeles isegi omale pileti ostetud. Buss pidi väljuma kell 17.40 aga väljus alles 17.48, kuid see ongi vist normaalne, on aeg hakata harjuma, et siin ei olda eriti täpsed. Bussijuht oli väga tore ja sõbralik, laulis ja ümises üle bussis oleva raadio terve tee. Mingis peatuses küsis üks naine, kuidas ta saaks lähedalolevasse kaubanduskeskusesse ja bussijuht lahkelt vastas talle ja nad rääkisid veel mitu minutit juttu ning alles siis sõitsime edasi. Tegelikult oleksingi pidanud selline 10 min varem oma peatusesse jõdma aga noh... . Kuid ma ei saanudki oma õiges peatuses maha, sest ma eeldasin, et kui on peatus siis buss peatub seal, ehk siis ootasin, et buss peatuks ja siis võtan alles oma asjad ja lähen välja. See oli vist veidi vale mõte. Buss sõitis suure hooga minu peatusest mööda. Ilmselt oleksin ma siis pidanud ikkagi varem püsti tõusma ja bussijuhile meelde tuletama, et soovin oma peatuses maha minna. Seega läksin maha järgmises  peatuses ja sain teha väikese jalutuskäigu. Õnneks oskasin ilusti koju tulla kuna buss peatus just selle tee peal, kus ma tavaliselt jalutamas käin. Seega taaskord jõudsin ma kenasti jälle koju.
 Veidike seiklusi pole ju paha. 






Kommentaarid

  1. hei-hei, need paellad mereandidega on seal ka võrratud ja no puuviljadest tasub siisn kaugel põhjas ainult unistada...pole võrreldav ...korja aga elamusi edasi ja näita ennast-jälgin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Puuviljad on imehead tõesti ja ootan juba huviga, et saaksin mõnda uut kohalikku toitu proovida.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Ma olen lõpuks teel!

 Hola a todos! Hetkel oleme Marielliga (minu kaaskannataja 😉) Frankfurti lennujaamas, meil on umbes 5h järgmise lennuni (Frankfurt-Málaga).  Meie algne marsruut oli Tallinn- Helsingi ja sealt kohe otse edasi Helsingi- Málaga, kuid täna hommikul saime teada, et meie Helsingi lend on tühistatud ja me peame lendama läbi Frankfurti. Siin me siis nüüd oleme ja ootame.  Lisaks sain eile hilja õhtul teada, et minu hostperest on keegi kokku puutunud inimesega, kellel on koroona ning nad peavad kaks nädalat isolatsioonis olema, seega ma oma algsesse perre kohe minna ei saa ja esimesed kaks nädalat tuleb veeta asendusperes. Oma asenduspere kohta ei tea ma mitte midagi peale vanemate nimede, kuid siiski, ühte "toredat" asja tean veel- nimelt on neil  kolm koera (kes ei tea, siis ma kardan koeri).  Sotsiaalmeediast ma kumbagi vanematest üles ei leidnud, sest ühenimelisi inimesi on kogu hispaaniakeelses maailmas väga palju ning kõik otsingud pakuvad mulle vähemalt 30 inimes...

Olen õnnelikult kohal!

Hei-hei! Eile õhtul kell 17. 30 jõudsime me lõpuks Hispaania pinnale. Meile tulid vastu kaks vastuvõtva organisatsiooni esindajat ning me läksime lähedalolevasse kohvikusse ja rääkisime veidi juttu. Nemad rääkisid meiega kohe hispaania keeles ja kuna ma sain osadest asjadest aru, mida nad küsisid ja millele ma ka midagi siis vastasin, eeldasid nad kohe mult piisavat hispaania keele oskust, et veidi pikemat vestlust pidada. Olin natuke hädas, kuid sain hakkama. Me ootasime ära veel kaks vahetusõpilast, kes saabusid Itaaliast ja siis panime oma 100 asja autosse ning meid viidi peredesse. Aaa, ja siinkohal peaksin teile mainima ühte pisikest asja, et ma sain siiski kohe oma õige pere juurde tulla (sain selle info alles lennujaamas ja ma olin sellepärast teve päeva pabistanud). Nad olid saanud testid teha ning kõik olid negatiivsed ja seega oleks võinud minu taumeerimine tegelikult ära jääda. 😉 Ma siis tutvustan teile, kes te veel ei tea, oma peret ka. Mul on hostema Ione, kes on tegeliku...

Semana santa ja vaheaeg!

 Hei!  Esimese asjana räägin ära, et ma vahetasin peret. Tegelikult juba kuu aega tagasi. Nüüd on mul ainult hostema Helena, kes on pärit Tšehhist, kuid on juba 17 aastat Hispaanias elanud. Mul on hea meel, et pärast pikka ootamist ja närvide kulu olen lõpuks kohas, kus mul on päriselt hea olla.  Ma saan Helenaga väga hästi läbi ning kõik sujub. Ma tunnen ennast siin koduselt ja kõik on super. Teiseks, teid kindlasti huvitab, kuidas on olukord Málagas seoses koroonaga. Saan öelda, et praegu on siin peaaegu normaalne elu. Kõik kohad on avatud ning seda oma tavapäraste lahtioleku aegade järgi. Ainukesed piirangud on hetkel, et maksimum 6 inimest võib korraga koos olla ja alates kell 23.00 ei tohi enam tänaval liikuda. Lisaks jätkuvalt ka maskikandmise kohustus igal pool (kuid sellega olen juba nii harjunud, et enam ei häirigi).   Meil oli vaheaeg, kuna olid lihavõtted ja semana santa, mis on hispaanlastele väga olulised. Kogu nädala jooksul olid kirikute uste taga...