Otse põhisisu juurde

Kõik on muutunud!

Ma olen olnud pikka aega blogist kadunud, kuid seda põhjusega.

Nimelt on toimunud suured muudatused. Ma vahetasin oma hostperet. Eile õhtul kirjutas mulle Rocío siinsest organisatsioonist ja ütles, et tuleb mulle täna hommikul kell 11 järgi ja viib mu enda vanemate juurde kuniks mulle uus pere leitakse. Oma eelmise pere juurest tulin sõbralikult ära, soovisime üksteisele kõike head ja leppisime veel kokku, et enne kui tagasi Eestisse tulen, siis kui vähegi võimalik on, kohtume veel. Aa ja muide, neile tuli kohe asemele üks saksa poiss, seega tuba tühjaks ei jäänud. Jõudsin umbes kolme ajal siia asendusperre ja koheselt saabusid üllatused. Esiteks ei toodud mind üldse sellesse kohta, kuhu mina teadsin, et mind tuuakse. Nimelt pidin ma algselt minema Campanilasesse Rocío vanemate juurde nagu juba öeldud, aga hetkel olen ma hoopis kusagil Málagas. Küll aga tunduvad uued hostvanemad juba praegu väga toredad. Hostisa Juan on hispaanlane ja hostema Lucy, võite kolm korda pakkuda, mis rahvusest ta on .... ta on BRASIILLANE. Jälleeeee see Brasiilia, ma hakkan juba mõtlema, et ehk oleksin pidanud hoopis Brasiiliasse minema... . Aga üks üllatus oli veel. Kui uksest sisse astusin, siis vaatasid mulle kohe vastu kaks koera. Minule, kes ma kardan koeri, oli see päris halb üllatus, mille osaliseks niigi veidi keerulises olukorras saada. Praegu on nad küll rõdul, aga arusaadavalt ei saa nad kogu aeg seal rõdul ka olla, seega varsti ilmselt saabub jälle hetk, mil nad tagasi tuppa tulevad. 


See on Lily, üks mu väikestest vaenlastest ja tausatal on teine😆

Viie ajal jõudis Juan koju ning ma sain ka temaga tuttavaks. Võin öelda, et juba praegu tunduvad nad väga toredad inimesed olevat. Juan hakkas mulle kohe ka igasuguseid hispaaniakeelseid sõnu õpetama ja ta räägib minuga koguaeg hispaania keeles. Ma peaksin siin ka kooli saama, aga ma ei tea, millal see õnnis hetk ükskord saabub. Loodetavasti juhtub see juba järgmisel nädalal. Praegusel hetkel ei tea me keegi kauaks, ma siia jään, aga mul on hea meel, et saan ikkagi siin kooli minna, sest ma olen juba peaaegu kolm nädalat lihtsalt kodus istunud. See küll tähendab seda, et kui ma vahetan peret, siis ilmselt vahetan ka kooli, kui just väga ei vea ja mu uus pere ei ela kusagil siin läheduses, aga ma arvan, et see pole nii suur probleem. Mainin veel, et alates 10. novembrist kehtestati Andaluusias karmimad reeglid, mis kehtivad 23. novembrini. Enam ei tohi oma vallast niisama välja minna ja ka öist liikumiskeeldu pikendati kahe tunni võrra ehk siis kui ennem oli liikumiskeeld 23.00-6.00, siis nüüd on see 22.00-7.00. Lisaks suleti veel kõik linna- ja vallavalitsused. Õnneks on koolid siiski avatud ja loodetavasti jõuan ka mina varsti kooli.








Kommentaarid

  1. No sinule ikka satub...aga kui ise rahul oled, see kõige tähtsam. Koertega on lihtsalt nii, et ära näita hirmu välja... Anna aga endast jälle teada ja loodame kõige paremat, meil siin rahulik, aga nakatumisnäitajad kasvavas trendis, mask on uus normaalsus nagu vist sinulgi seal kaugel

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just! Koertega saan enam-vähem hakkama, õnneks nad ei tunne minu vastu väga suurt huvi. ;)
      Maskiga olen siin juba täitsa harjunud jah, peame ju kõikjal väljaspool kodu seda kandma.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Universum saatis mulle "jõulukingituse"!

Buenas!   Nimelt varastati mul 23. detsembril ära käekott koos rahakoti ja kõige muuga. Me istusime Estepankaga (vahetusõpilane Tšehhist) restorani väliterrassil ja mingi hetk tuli meie juurde üks vanem mees ja pakkus jälle mingeid asju müüa. Mu kott oli mu kõrval tooli peal ja tool laua all. Ma ei osanud midagi kahtlustada, sest siin on nii tavaline, et käiakse ja pakutakse kas mingeid asju või loteriipileteid vms müüa. Seega ma ei teinud sellest suuremat numbrit. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see mees oli kuidagi kaua küll meie laua kohal ja eks ta siis sel ajal mu koti võttiski. Ma ei pannud seda kohe tähele ka, sest mul polnud midagi kotist vaja vahepeal. Märkasin, et kotti pole alles siis, kui tahtsime maksma hakata. Sel hetkel oli paanika päris suur. Mul olid ju dokumendid, pangakaart ja kõik muud asjad rahakotis ja lisaks veel 40 eurot sularaha ka. Jumal tänatud, et mul on väikestviisi "nutisõltuvus" ja mu telefon oli laua peal. Oleks see ka veel kotis olnud, oleks i...

Seiklesin natuke

Buenas!  Eile hommikul kirjutas mulle Siina-Liisa. Tema on see soome vahetusõpilane, kellega oleksime pidanud ka Helsingis kohtuma ja koos Hispaaniasse tulema, kuid meie lend Helsingisse tühistati ja meie marsruut muutus. Tema elab Málaga linnas/keskuses. Ta kirjutas, et tal on igav ning, et ei tunne veel kedagi ja tahaks kangesti midagi teha. Eks minul ole sama seis, seega vastasin talle, et väga hea mõte ja me leppisimegi kokku, et kohtume Málagas.  Hommikul ennem käisime hostperega poes ja pärast seda viisid nad mu Fuengirolasse, kust ma läksin rongi peale, et Málagasse sõita (u 35 min). Hostema aitas mul pileti osta ja saatis mu väravateni, kust pidin läbi minema, et alla platvormile jõuda. Jõudsin siis mingile platvormile, aga mul polnud aimugi, kas ma olen üldse õigel pool, teadmata isegi, mis kell rong läheb. Loomulikult polnud ka ühtegi inimest, kellelt küsida. Õnneks veidi hiljem tuli üks naine ja ma sain temalt küsida. Inglise keelt ta ei osanud seega pidin kuidagi o...

Ma sain lõpuks kooli!

 Eile saabus lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain siin esimest korda kooli minna. Üleeile õhtul ütles Juna, et kuule homme lähed siis kooli. Ma olin päris üllatunud, et niimoodi kohe, aga mul oli siiski väga hea meel. Eile hommikul tõusin üle pika aja kell 7.00, olen ju umbes kuu aega niisama olnud. Ärkamine polnud aga raske, sest kõik oli ju uus ja huvitav. Tunnid algavad mul igapäev 8.20 ja enamasti lõppevad 13.50, kahel päeval 14.50. Vahetunde nagu meil Eestis on, ei ole. Peale teist tundi on ainult 30 min söögipaus. Õpilased on siin koguaeg samas klassis (va. arvutitunnis) ja hoopis õpetajad vahetavad klasse.  Oi ja ma pean teile siia ühe pildi ka panema oma kooliteest, ilusamat kooliteed ei oskakski soovida. Kool on kodule päris lähedal, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel.  Kell 8.08 Eile oli mul 5 tundi. Esimene oli kohe arvutiõpetus. Mulle üldse ei meeldi arvutiõpetus, kui see mul Eestis kümnendas klassis läbi sai, siis ma olin ikka väga väga õnnelik. Ja nüü...