Ma sain lõpuks kooli!

 Eile saabus lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain siin esimest korda kooli minna. Üleeile õhtul ütles Juna, et kuule homme lähed siis kooli. Ma olin päris üllatunud, et niimoodi kohe, aga mul oli siiski väga hea meel.

Eile hommikul tõusin üle pika aja kell 7.00, olen ju umbes kuu aega niisama olnud. Ärkamine polnud aga raske, sest kõik oli ju uus ja huvitav. Tunnid algavad mul igapäev 8.20 ja enamasti lõppevad 13.50, kahel päeval 14.50. Vahetunde nagu meil Eestis on, ei ole. Peale teist tundi on ainult 30 min söögipaus. Õpilased on siin koguaeg samas klassis (va. arvutitunnis) ja hoopis õpetajad vahetavad klasse. 

Oi ja ma pean teile siia ühe pildi ka panema oma kooliteest, ilusamat kooliteed ei oskakski soovida. Kool on kodule päris lähedal, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. 

Kell 8.08

Eile oli mul 5 tundi. Esimene oli kohe arvutiõpetus. Mulle üldse ei meeldi arvutiõpetus, kui see mul Eestis kümnendas klassis läbi sai, siis ma olin ikka väga väga õnnelik. Ja nüüd siin kohe esimeseks tunniks arvutiõpetus. Ma niigi ei oska arvutis eriti midagi teha ega saa midagi aru ja siin on ju arvutid veel hispaania keele peal ka. Alguses ma ei osanud isegi copy paste teha.  Õnneks õpetaja ikka mõistis, et ma mitte midagi aru ei saa ja ma istusin suht niisama selle esimese tunni. 

Teiseks tunniks oli Lengua y Literatura (ehk siis hispaania keel ka kirjandus) ja järgmised kaks Literatura Univesal. Kõik kolm tundi olid sama õpetajaga. Esimese tunni teemaks olid omadussõnad ja nimisõnad. Natuke naljakas, et ma olen viimases klassis siin ja nad õpivad omadussõnu ja nimisõnu, aga mulle väga sobis see, sest sain ka päris palju targemaks nt võrdlusastmete osas. Kolmas ja neljas tund oli siis Literatura Univeral ja seal rääkisime Hamletist. Ega ma nüüd ülemäära palju palju aru ei saanud, aga midagi siiski. 

Viimaseks tunniks oli inglise keel, seal sain kohe irregular verbside  (ehk ebareeglipärased tegusõnad) peale tunnikontrolli teha. Ma arvan, et mul läks päris hästi, arvestades, et ma ju polnud midagi õppinud. Kümnest kahte sõna ei teadnud. Iglise keelega oleme me Eestis kindlasti kaugemal ja tase on väga palju parem. Vahepeal oli mul raske õpetajast ka aru saada, sest hispaania keele aktsent on nii tugev, aga jäin ellu. Õpetaja ise oli väga tore. Ta on ainuke naisõpetaja kellega mul tunnid on, ülejäänud tunnid on kõik meesõpetajatega. Kui meil on koolis tunduvalt rohkem naisõpetajaid kui meesõpetajaid, siis siin on vastupidi. 

Leidsin endale kohe ka pundi, kellega koos olla, kaks poissi ja kaks tüdrukut Nad on väga toredad ja sõbralikud. Kaks tükki räägivad normaalselt inglise keelt ka, teised kaks eriti ei räägi. Tutvustasin neile Eestit ka natuke ja andisn neile lugeda väikese raamatu "12 preguntas sobre Estonia" (ehk 12 küsimust Eesti kohta) ja jagasin neile ka Kalevi šokolaadi. Käisime kohe koos ka söögipausi ajal kooli lähedal kohvikus ja pärast rääkisime niisama antuke juttu. Ja nad kutsuvad mind Triniks, sest Triinu olevat nende jaoks liiga keeruline. 😂

Õpetaja ja õpilase suhe on siin ikka hoopis teine kui meil. Siin suheldaks õpetajaga nii nagu oma sõbraga ja asi töötab ka vastupidi nii. Üldiselt siin vist koolis väga rangeid reegleid pole mulle tundub. Õpilased kasutavad õpetajaga rääkides päris tihti ka veidi krõbedamaid sõnu(jah, ma saan nii mõnestki juba aru😝).  Vahest õpetaja ütleb "Ayyy, por favoooor", aga see on ka kõik . 

Mis tundus eriti veider oli see, et kui tunni lõpus (osad õpetajad lõpetavad tunni umbes 5 min varem) on veidi aega, siis suurem osa hakkab endale mingeid suitsukesi klassis voltima, panevad mingit puru väikese paberikese vahele (ärge muretsege, see oli ikka poest ostetud puruke, mitte midagi muud), keeravad kokku ja lähevad aknapeale suitsetama. Õpetaja on klassis ja tavaline vestlus jätkub samal ajal. Ma ei kujutaks ealeski ette, et meil Eestis midagi sellist toimuda saaks, aga siin tundub, et on okei.  Lisaks veel, nagu öeldud, siis inglise keel oli eile viimane ning ütles lõpetuseks, et ilusat nädalavahetust ja ärge siis liiga palju jooge. Nojah, kui nii, siis nii. 😁 

Oi, tahtsin veel rääkida tunnikellast. See on siin täspelt samasugune nagu meil SÜG-is tuletõrje alarm. See on ka täpselt sama vali. Esimest korda kui seda kuulsin, siis ma olin ikka päris segaduses ja tõmbas kohe ikka välisukse poole automaaselt. Teise tunni ajal jõudis juba kohale, et see vist on tunnnikell siin. 

Aa ja noh ma pean ikka mainima, et ma olen siin peaaegu kõigist vähemalt peajagu pikem. Olen väga vähe kohanud siin inimesi, kes oleks minust pikemad. 

Praegusel hetkel olen ma igatahes väga väga rahul kõigega. Ma tunnen ennast siin perekonnas väga hästi, ma saan süüa seda, mida ma tahan (mu eelmises hostperes olid ainult taimetoitlased ja vegan) ja ma sain ka lõpuks kooli. Ma pole kuangi nii väga esmaspäeva oodanud kui praegu siin. Perevahetus on olnud siiani mu parim otsust, mul on täiesti uus ja teistsugune elu nüüd, just selline nagu ma ootasin ja lootsin.