Triinu Eliise Hispaanias

Jõuludest on juba aega möödas, aga mul olid nii-nii vahvad jõulud siin Hispaanias!  Kui ma nüüd Eesti ja Hispaania jõule võrdlen, siis ma ei ütleks, et jõulude tähistamine siin väga teistmoodi oleks, kuid minu jaoks olid need jõulud siiski täiesti teistmoodi. Esiteks oli päikseline ilm, 18 kraadi sooja ja teiseks on siin ka tunduvalt kauem valge. Meie pidasime jõule 24. detsembril, kuigi mulle on palju räägitud, et hipsaanlased nii väga suurelt jõululaupäeval ei tähista ning nende jaoks on olulisem 6. jaanuar ehk Día de los Reyes Magos.  Jõululaupäeval tulid meile külla Lucy tütar Camila koos oma elukaaslase Kirkiga ja vanem poeg Rodrigo. Päev varem tuli juba Lucy sõbranna Irene. Camila ja Kirk elavad Marbellas seega nemad läksid õhutl hilja koju tagasi, Rodrigo ja Irene jäid ööseks meile. Aa ja mainin ära, et Kirk on pärit Kanadast ja ta ei räägi ka väga hästi hispaania keelt, ta ütles mulle kohe, et me oleme jõuluõhtul tiim, sest me ei saa aru, mida meile hispaania keeles rä...

Buenas!   Nimelt varastati mul 23. detsembril ära käekott koos rahakoti ja kõige muuga. Me istusime Estepankaga (vahetusõpilane Tšehhist) restorani väliterrassil ja mingi hetk tuli meie juurde üks vanem mees ja pakkus jälle mingeid asju müüa. Mu kott oli mu kõrval tooli peal ja tool laua all. Ma ei osanud midagi kahtlustada, sest siin on nii tavaline, et käiakse ja pakutakse kas mingeid asju või loteriipileteid vms müüa. Seega ma ei teinud sellest suuremat numbrit. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see mees oli kuidagi kaua küll meie laua kohal ja eks ta siis sel ajal mu koti võttiski. Ma ei pannud seda kohe tähele ka, sest mul polnud midagi kotist vaja vahepeal. Märkasin, et kotti pole alles siis, kui tahtsime maksma hakata. Sel hetkel oli paanika päris suur. Mul olid ju dokumendid, pangakaart ja kõik muud asjad rahakotis ja lisaks veel 40 eurot sularaha ka. Jumal tänatud, et mul on väikestviisi "nutisõltuvus" ja mu telefon oli laua peal. Oleks see ka veel kotis olnud, oleks i...

Mul oli nii tore sünnipäevapidu!  Kui mu hostema Lucy teada sai, et mul on sünnipäev tulemas, siis ta läks ikka väga elevile. Ta oli päris kindlasti vähemalt kolm korda rohkem elevil kõige pärast kui ma ise. Nimelt ta otsustas, et kindlasti on mulle vaja korraldada sünnipäevapidu. Ma ise ei olnud sellest alguses väga vaimustuses, ma ei kujutanud hästi ette, kuidas see toimib, et kutsun oma mõned sõbrad külla ja siis istume kõik koos lihtsalt laua taga. Õnneks oli kõik see mure aga asjata.  Kutsusin külla oma armsad itaalia tüdrukud Giulia, Benedetta ja Aurora. Lisaks tuli veel ka Benedetta vahetuspere (tema kaks host venda ja vanema venna pruut), kuna tema hostema Adriana ja Lucy on sõbrannad. Seega oli meid kokku päris palju. Koheselt pandi muusika põhja ja pidu läks käima. Siin kuulavad kõik ülivaljusti muusikat, mitte ainult minu pere nagu ma alguses arvasin. Kui trepikojas teiste uste tagant möödun, siis on alati kusagilt mingit muusikat kuulda. Kui Eestis keegi koguaeg ni...

Holaaa!  Ma olen päris pikalt jälle kadunud olnud. Aeg läheb siin kuidagi eriti kiiresti. Aga see vist ongi nii, kui sul on hea ja tore olla. Vahepeal olen usinasti koolis käinud ja nädalavahetustel oleme itaalia tüdrukutega Málagat uudistanud.  Eelmisel nädalavahetusel käisime Pablo Picasso muuseumis (Picasso on sündinud siin Málagas, kui te veel ei teadnud). Mulle väga meeldivad Picasso tööd. Need on nii teistsugused ja omapärased, mulle meeldis muuseum väga.  See nädalavahetus oli meil natuke pikem kui tavaliselt, nimelt eile ja täna on püha ja kooli pole. Seega oli meil rohkem aega Aurora ja Giuliaga linna uudistada. Laupäeval käisime Castillo de Gibralfaro müüridel päikeseloojangut vaatamas. Kahjuks oli jälle üsna pilves, aga vaade päikeseloojangus Málagale oli sellest hoolimata suurepärane. Päikeseloojangu ajaks oli sinna päris palju inimesi kogunenud ja istumiskohta oli üsnagi rakse leida. Kuna kindlus asub mäe otsas, siis sinna minek on omaette katsmus ja eile sai...

 Mul oli eile nii tore päev!  Sain eile kokku Giulia, Aurora ja Bentettaga, nemad on ka vahetusõpilased ja pärit Itaaliast. Saime kokku juba hommikul kell 9.00 ja läksime kõik koos hommikust sööma. Me käisime nii nii lahedas kohvikus nimega The Cereal Boom Coffee. Nagu nimest juba aru saada, siis on tegu krõbinate kohvikuga.😂 Seal oli üle 100 sordi erinevaid krõbinaid. Oli võimalik endale ise oma kausike kokku panna, kuhu sai siis valida kahed erinevad krõbinad, endale sobiva piima ja lisaks veel kaks lisandit (ka neid oli väga suur valik), kuid olid ka erinevad nö valmis kausikesed. Väga vahva koht oli, laupäeva hommikul eriti popp väikeste lastega perede seas.  Pärast hommikusööki suundusime edasi Castillo de Gibralfaro poole. Kuna kindlus asub mäe otsas, siis me olime laisad ja läksime ülesse bussiga. Tagasi tulime aga jalutades. Eile oli küll pilves, kuid vaade kindluse müüridelt oli sellegipoolest väga ilus. Tegime juba plaanid, et lähme millalgi uuesti, kui on ilus...

 Eile saabus lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain siin esimest korda kooli minna. Üleeile õhtul ütles Juna, et kuule homme lähed siis kooli. Ma olin päris üllatunud, et niimoodi kohe, aga mul oli siiski väga hea meel. Eile hommikul tõusin üle pika aja kell 7.00, olen ju umbes kuu aega niisama olnud. Ärkamine polnud aga raske, sest kõik oli ju uus ja huvitav. Tunnid algavad mul igapäev 8.20 ja enamasti lõppevad 13.50, kahel päeval 14.50. Vahetunde nagu meil Eestis on, ei ole. Peale teist tundi on ainult 30 min söögipaus. Õpilased on siin koguaeg samas klassis (va. arvutitunnis) ja hoopis õpetajad vahetavad klasse.  Oi ja ma pean teile siia ühe pildi ka panema oma kooliteest, ilusamat kooliteed ei oskakski soovida. Kool on kodule päris lähedal, umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel.  Kell 8.08 Eile oli mul 5 tundi. Esimene oli kohe arvutiõpetus. Mulle üldse ei meeldi arvutiõpetus, kui see mul Eestis kümnendas klassis läbi sai, siis ma olin ikka väga väga õnnelik. Ja nüü...

Ma olen olnud pikka aega blogist kadunud, kuid seda põhjusega. Nimelt on toimunud suured muudatused. Ma vahetasin oma hostperet. Eile õhtul kirjutas mulle Rocío siinsest organisatsioonist ja ütles, et tuleb mulle täna hommikul kell 11 järgi ja viib mu enda vanemate juurde kuniks mulle uus pere leitakse. Oma eelmise pere juurest tulin sõbralikult ära, soovisime üksteisele kõike head ja leppisime veel kokku, et enne kui tagasi Eestisse tulen, siis kui vähegi võimalik on, kohtume veel. Aa ja muide, neile tuli kohe asemele üks saksa poiss, seega tuba tühjaks ei jäänud. Jõudsin umbes kolme ajal siia asendusperre ja koheselt saabusid üllatused. Esiteks ei toodud mind üldse sellesse kohta, kuhu mina teadsin, et mind tuuakse. Nimelt pidin ma algselt minema Campanilasesse Rocío vanemate juurde nagu juba öeldud, aga hetkel olen ma hoopis kusagil Málagas. Küll aga tunduvad uued hostvanemad juba praegu väga toredad. Hostisa Juan on hispaanlane ja hostema Lucy, võite kolm korda pakkuda, mis ra...