Hispaania köök!

 Holaaa!

Ma tean, et olen blogist kuritegelikult kaua eemal olnud, kuid nüüd ma olen tagasi ja selle eest saate üsnagi pika postituse. 😁 Ma ei teagi, kuidas see blogi niimoodi unarusse jäänud on, koguaeg nagu hakkan kirjutama ja siis jälle jääb sinnapaika. 

Vahepeal on mul täitunud kolm kuud siin Hispaanias. Ma arvan, et nüüd on paras aeg rääkida toidust. Siinse toidu kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Mul on väga vedanud, host isa Juan peab koos vennaga kalapoodi ja seega on meie toidulaual alati palju erinevaid mereande. Aga alustame siis! 

Ma räägin ära kõigepealt üldisemad toidu kohta käivad asjad ja siis lähen edasi juba erinevate toitude juurde. 

Hispaanlased söövad hullumeelsetes kogustes saia. See on lausa õudne (eriti minu kaalunumbrile). Ma ei tea kui kursis te olete, aga Madridis oli paar nädalat tagasi lumekriis kui seda võib nii nimetada. Nimelt tuli seal järsku maha 30cm lund ja ilmselgelt polnud ükski hispaanlane selliseks asjaks valmis. Teed olid kõik lahti lükkamata, poed ja apteegid kinni kuna keegi ju ei saanud tööle minna. Ja mis kõige hullem, pagarikojad ka ei töötanud ja kusagil POLNUD SAIA. Inimesed Madridis oli väga närvis sellepärast, et saia polnud, telekas ja raadio pasundasid sellest üksteise võidu. Koolis prantsuse keele õpetaja küsis meilt, et kas me ikka teame, et Madridis pole saia ja ohkas siis, et on ikka raske neil. Aga üldiselt nii palju kui ma telekast mingeid intervjuusid jms vaatasin, siis lumi vähemalt inimestele meeldis. Nende jaoks oli muidugi eluohtlikult külm, aga nad said hakkama. Nt Gran Vía ehk Madridi peatänav oli lumest lahti lükkamata ja seega autod ei sõitnud ja inimesed said keset sõiduteed jalutada, see oli nende jaoks nii erakordne, sest tavaliselt on seal hull liiklus iga päev. Terve instagram oli pilte ja videosid täis. Madridis oli viimane kord selline lumi umbes 50 aastat tagasi. 

Tuleme toidu juurde tagasi. Toit on hispaanlastele väga-väga oluline ning hispaanlased armastavad palju väljas süüa. Tänav, mida mööda ma kooli lähen on täis erinevaid söögikohti ja alati kui ma koolist tulen on nende terrassid rahvast täis. Aa ja mis veel on kummaline, on see, et hispaanlased tahavad alati väljas istuda, nad eelistavad igal võimalusel terrassil istuda. Nt meil on peale kolmandat tundi pikem vahetund ja me lähme alati lähedalasuvasse kohvikusse ja ükskõik, mis ilm on, me alati istume väljas. Jah, katus on küll pea kohal aga külma, tuule või vihmaga on ikkagi ebameeldiv. Kõigest sellest hoolimata ei kaalu me kunagi võimalust sisse istuma minna. 

Lisaks on siin väga oluline pühapäevane lõunasöök, siis tehakse veidi suuremalt süüa. Alati kutsutakse ka sõpru pühapäeviti lõunale või minnakse ise külla. Meil käis alguses ka tihti pühapäeviti külalisi ja oleme ka ise käinud hostpere tuttavate juures lõunal, kuid praegu on selline asi koroona pärast pigem ära jäänud. 

Veidi imelik on minu joks ka see, et kui sööme suppi, siis sööme alati praadi ka. Ma olen kodus ikka harjunud, et kui on supp siis on supp ja ei söö keegi mingit praadi sinna juurde, pigem magustoitu. Okei ma tean, et vene ajal oli vist mingi selline komme ka meil aga no siiski.  

PAELLA

Ma arvan, et paella on üks esimesi asju, mis teile Hispaania toidule mõeldes pähe tuleb ja seda ka õigusega, sest seda süüakse siin päriselt ka igapäevaselt. Ma alguses arvasin, et see on rohkem selline pidupäevaroog, aga ei ole. Ühesõnaga paella jaoks on olemas eraldi riis  ja lisatakse siis puljong, erinevad mereannid- tavaliselt kaheksajalg, krevetid, rannakarbid ja ka kalmaar ning ka liha, lisaks veel veidi tomatipastat ja sibul ning Lucy paneb ka herneid, mis sinna väga hästi sobivad. Loomulikult valmistatakse paellat eraldi paella pannil. 

 

ENSALADA MALAGUEÑA

See on salat, millest ma esmapilgul midagi ei arvanud, kuna marineeritud tursk ja apelsin koos ei tundunud väga isuäratav. Tegelikkus on aga see, et see on üks mu lemmikuid salateid siin. Lisaks tursale ja apelsinile on salatis veel oliivid ja sibul ja loomulikult sidrunimahl ning oliiviõli. Olen väljas süües proovinud ka kartuliga varianti ning ka see oli väga maitsev.

PITUFO (MIXTO)

Pitufo mixto ehk tõlkes segatud smurf on nagu võileib. See on väga tüüpiline Málaga hommikusöök. Pitufosid on võimalik vist saada absoluutselt igast kohvikust siin. Et siis VÕILEIB- nüüd te ilmselt mõtlete, mis saab ühes võileivas erilist olla, aga uskuge mind, saab. Need on lihtsalt nii head ja ma ei saa  ise ka aru, kuidas ja miks, sest ega need ei olegi ju midagi erilist- sai, rohkelt võid, sink ja juust ning kõik koos ahju. Aga iga kord, kui ma seda söön, siis ma mõtlen, et puhtalt nende pärast ei ole ma nõus koju tulema.  Ma saan suhteliselt kindlalt väita, et see baar, kus meie igapäev käime, valmistab kõige paremiad pitufosid. Olgu, ma ei ole päris kõikides kohatedes siin käinud, aga oleme klassikaaslastega siiski päris mitmes erinevas kohas neid proovinud ja meie armsas baar Goldy's on ikka kõige paremad pitufod. 

Et saaksite veidi ka hindadest aimu, siis kõik see, mis järgneval pilidil, on kokku täpselt 3€ ja ei sentigi rohkem. Ehk siis kohv piimaga, väike klaas värskelt pressitud apelsini mahla ja pitufo mixto on kokku 3€.

Väike saia-aabits 

 

CARACOLES ehk TEOD

Nohhh ... järgmine toit, mida ma väga suure hurraaga sööma ei lennanud. Kuna mu hostvanemad väga tahavad, et ma siin kõike prooviks ja no eks ma ikka ise tahan ka võimalikult palju erinevad asju proovida, siis mul ei jäänud muud üle kui proovida hoolimata mitte eriti meeldivast vaatepildist. Tigusid tehakse siin erinevates kastmetes ja poes müüakse ka lihtsalt tigusid kui ka erinevates valmis kastmetes tigusid. Minu hostema tegi kastme ise ja see oli väga maitsev. Aga jõuame peategelasteni, ma ütleks, et nende tekstuur on väga sarnane rannakarpidele. Maitse koha pealt ma ei ütleks, et neil üldse mingit väga tugevat maitset oleks, pigem käis kastme maitse üle, kuna need olid mingis teravas kastmes. Kokkuvõtteks saan öelda, et ma võin neid süüa, need pole halvad, aga mõte sellest, et see ma söön tigusid, mulle ikkagi väga ei meeldi. 

Ning tigude jaoks on meil kodus eraldi umbes hambatiku suurused kahe oraga kahvlikesed, millega saab siis teo ilusasti mugavalt oma kojast välja tõmmata. 

CANGREJO ehk KRABI

Noh krabi on nagu krabi ikka, lihtsalt ta näeb natuke hirmus välja. Eks ma ikka natuke ehmatasin, kui ma külmkapiukse lahti tegin ja seal krabi, sõrad ämbrist väljas, mulle otsa vaatas. Krabi puhastamine tundub mulle nagu kõrgem teadus, aga sõra puhastamisega saan juba suhteliselt talutavalt hakkama, ma arvan. Keedetud karbi liha maitseb täpselt nagu need lumekrabi ribad, mida Eestiski müüakse nendes väikestes karpides. 

CHURROS CON CHOCOLATE

Veel üks peamine toit, mis teile ilmselt Hispaaniaga seostub. Siin on iga nurga peal chrreria ja need on alati rahvast täis. Need vähesed churrod,  mida ma Eestis söönud olen, ei ole olnud  churrod võrreldes siinsetega. Lisaks arvasin ma, et churrosid süüakse kaneeli-suhkru seguga ka, aga ma pole siin kusagil sellist varianti näinud, ikka ainult churros con chocolate. Mainin lisaks, et see šokolaad ei ole nagu päris sulatatud šokolaad, vaid on tehtud ikkagi kas mingist pulbrist või on ka eraldi churrode jaoks sokolaaditahtvlid, mida siis sulatatakse. 

Churrode hind oleneb kohast, olen näinud 0,20€- 0,50€/tk. Olen tundnud ka maitsevahet, mida kallim on, seda parem, ütleb minu kogemus. 

VIEIRAS ehk KAMMKARBID

Nendest rääkisin veidi eelmises postituses. Kammkarbid on mu kõige lemmikumad. Neid tehakse enamasti ahjus ning süüakse kas lihtsalt sidruniga või siis mingi kastmega, tihti on selleks siis nt küüslaugu- peterselli- oliiviõli kaste vms. Olen söönud ka tšillikasmes ja see oli jumalik. 

Piltidel on erinevad kammkarbid. Mina muud vahet ei tee, et need valge karbiga on lihtsalt suuremad kui mustaga. 

PORRA ANTEQUERANA

See on midagi sarnast gazpachole, kuid arusaadavalt pole see ikkagi sama. Porra antequerana on põhimõtteliselt sama, mis salmorejo. Porra antequerana on külm suvesupp nagu gazpacho ja salmorejogi. Kõik kolm on oma koostisosade poolest peaaegu samad ja mulle tunddub, et asi on erinevate koostis osade kogustes, sest gazpacho on väga vedel ja seda juuakse klaasist, ülejäänud kaks on aga kausis ja süüakse lusikaga. Porra antequerana sisse käib tomat, paprika, küüslauk, rohkelt oliiviõli, sool ja äädikas ning seda serveetitakse tuunikala ja tugevaks keedetud munaga nagu ka pildilt näha.

Taustal on ensalada malagueña, seekord väheke viisakamas serveeringus. ;)

ARROZ CON LECHE 

Arroz con leche ehk tõlkes riis piimaga on samuti väga tüüpiline magutoit siin. See on põhimõtteliselt nagu riisipuding ja seda süüakse kaneeliga. Mulle meenutab see lapsepõlve, kuna maitseb täpselt nagu piima-riisisupp kaneeliga ja eks ta ju peaaegu sama olegi. Igatahes mulle see väga maitseb. Seda müüakse ka poes valmis kujul ja seda vähemalt 20 erinevalt tootjalt. 

Mul ei ole sllest kahjuks enda tehtud pilti

Tahtsin teile veel mainida, et umbes kuua aega elasin ma põhimõttelisel ühe vene poe kõrval, teadmata, et see eksisteerib ja et kohuksed ja must leib on mulle lähemal, kui ma arvata oskan. 

Ühesõnaga jah, mul on üle tee vene pood, kus siis müüakse peaaegu kõike, mida ma eesti toiduasjadest igatsen. Alustame kohuksestest, saan öelda, et kohukese valik siinses vene poes on  peaaegu et suurem kui nt Tooma poes. :D Kohukestele lisaks on seal hapukoort, kohupiima, hapukurki ja muid erinevaid hoidiseid, tatratangu ja tatrahelbeid, sefiiri, marmelaadi, keefirit, pelmeene, suitsuvorsti, hapukapsast ja EESTI PAGARI MUSTA LEIBA, te ilmset ei oska ette kujutada mu hämmastust ja rõõmu, kui seda leivakest nägin. 

Et te kõik oma silmaga näeks

Mainin ka, et kohukesed ja leib on müügil külmutatult, kuid maitse on täpselt selline nagu Eestis värskelt osteski. 

Ma väga loodan, et selle ja jooksul, mis ma siin olen, on mul võimalus palju uusi toite proovida ning teile veele ühe postituse toidu teemal kirjutada.😊