Otse põhisisu juurde

Ma olen lõpuks teel!

 Hola a todos!

Hetkel oleme Marielliga (minu kaaskannataja 😉) Frankfurti lennujaamas, meil on umbes 5h järgmise lennuni (Frankfurt-Málaga).  Meie algne marsruut oli Tallinn- Helsingi ja sealt kohe otse edasi Helsingi- Málaga, kuid täna hommikul saime teada, et meie Helsingi lend on tühistatud ja me peame lendama läbi Frankfurti. Siin me siis nüüd oleme ja ootame. 
Lisaks sain eile hilja õhtul teada, et minu hostperest on keegi kokku puutunud inimesega, kellel on koroona ning nad peavad kaks nädalat isolatsioonis olema, seega ma oma algsesse perre kohe minna ei saa ja esimesed kaks nädalat tuleb veeta asendusperes.
Oma asenduspere kohta ei tea ma mitte midagi peale vanemate nimede, kuid siiski, ühte "toredat" asja tean veel- nimelt on neil  kolm koera (kes ei tea, siis ma kardan koeri). 
Sotsiaalmeediast ma kumbagi vanematest üles ei leidnud, sest ühenimelisi inimesi on kogu hispaaniakeelses maailmas väga palju ning kõik otsingud pakuvad mulle vähemalt 30 inimest ühe ja sama nimega. Nii on päris keeruline selgeks teha, milline neist  30 võiks olla minu hostema või hostisa. Ehk siis praegu on nii, et ma ei tea, kuhu ma kohale jõudes täpselt lähen, aga eks ma üsna peagi saan teada. 
Oma õiget peret ma teile veel tutvustama ei hakka, teen seda, siis kui olen sinna lõpuks jõudnud. Hetkel on vist mõistlik võtta päev korraga ja lihtsalt vaadata, mida elu Hispaanias mulle toob. 


Hasta luego! 





Kommentaarid

  1. jess, leidsin selle kanali, hakkan siis jälgima, kuidas edasi saab sul olema...ole vapper ja ikka tervelt edasi!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Olen õnnelikult kohal!

Hei-hei! Eile õhtul kell 17. 30 jõudsime me lõpuks Hispaania pinnale. Meile tulid vastu kaks vastuvõtva organisatsiooni esindajat ning me läksime lähedalolevasse kohvikusse ja rääkisime veidi juttu. Nemad rääkisid meiega kohe hispaania keeles ja kuna ma sain osadest asjadest aru, mida nad küsisid ja millele ma ka midagi siis vastasin, eeldasid nad kohe mult piisavat hispaania keele oskust, et veidi pikemat vestlust pidada. Olin natuke hädas, kuid sain hakkama. Me ootasime ära veel kaks vahetusõpilast, kes saabusid Itaaliast ja siis panime oma 100 asja autosse ning meid viidi peredesse. Aaa, ja siinkohal peaksin teile mainima ühte pisikest asja, et ma sain siiski kohe oma õige pere juurde tulla (sain selle info alles lennujaamas ja ma olin sellepärast teve päeva pabistanud). Nad olid saanud testid teha ning kõik olid negatiivsed ja seega oleks võinud minu taumeerimine tegelikult ära jääda. 😉 Ma siis tutvustan teile, kes te veel ei tea, oma peret ka. Mul on hostema Ione, kes on tegeliku

Semana santa ja vaheaeg!

 Hei!  Esimese asjana räägin ära, et ma vahetasin peret. Tegelikult juba kuu aega tagasi. Nüüd on mul ainult hostema Helena, kes on pärit Tšehhist, kuid on juba 17 aastat Hispaanias elanud. Mul on hea meel, et pärast pikka ootamist ja närvide kulu olen lõpuks kohas, kus mul on päriselt hea olla.  Ma saan Helenaga väga hästi läbi ning kõik sujub. Ma tunnen ennast siin koduselt ja kõik on super. Teiseks, teid kindlasti huvitab, kuidas on olukord Málagas seoses koroonaga. Saan öelda, et praegu on siin peaaegu normaalne elu. Kõik kohad on avatud ning seda oma tavapäraste lahtioleku aegade järgi. Ainukesed piirangud on hetkel, et maksimum 6 inimest võib korraga koos olla ja alates kell 23.00 ei tohi enam tänaval liikuda. Lisaks jätkuvalt ka maskikandmise kohustus igal pool (kuid sellega olen juba nii harjunud, et enam ei häirigi).   Meil oli vaheaeg, kuna olid lihavõtted ja semana santa, mis on hispaanlastele väga olulised. Kogu nädala jooksul olid kirikute uste taga pikad järjekorrad, et m

Universum saatis mulle "jõulukingituse"!

Buenas!   Nimelt varastati mul 23. detsembril ära käekott koos rahakoti ja kõige muuga. Me istusime Estepankaga (vahetusõpilane Tšehhist) restorani väliterrassil ja mingi hetk tuli meie juurde üks vanem mees ja pakkus jälle mingeid asju müüa. Mu kott oli mu kõrval tooli peal ja tool laua all. Ma ei osanud midagi kahtlustada, sest siin on nii tavaline, et käiakse ja pakutakse kas mingeid asju või loteriipileteid vms müüa. Seega ma ei teinud sellest suuremat numbrit. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see mees oli kuidagi kaua küll meie laua kohal ja eks ta siis sel ajal mu koti võttiski. Ma ei pannud seda kohe tähele ka, sest mul polnud midagi kotist vaja vahepeal. Märkasin, et kotti pole alles siis, kui tahtsime maksma hakata. Sel hetkel oli paanika päris suur. Mul olid ju dokumendid, pangakaart ja kõik muud asjad rahakotis ja lisaks veel 40 eurot sularaha ka. Jumal tänatud, et mul on väikestviisi "nutisõltuvus" ja mu telefon oli laua peal. Oleks see ka veel kotis olnud, oleks i